Lilita Bērziņa elulugu&autogramm
| Kaubamärk | Jāņa Rozes apgāds |
| Seisund | Kasutatud, suurepärases korras |
| Keel | Läti |
| Lisatud | Eile, 23:3753 |
2. Pseidonīms un identitāte
Viņas īstais vārds bija Liliāne Bērziņa. Vārdu "Lilita" viņai izvēlējās pats Eduards Smiļģis, uzskatot, ka tas labāk skanēs uz skatuves un piestāvēs viņas tēlam.
3. Emīla vecmāmiņa
Mūsdienu paaudzēm, kuras nav redzējušas Lilitu Bērziņu uz teātra skatuves, viņa vislabāk pazīstama kā Emīla vecmāmiņa kulta filmā "Emīla nedarbi" (1985). Tā bija viena no viņas pēdējām lomām, kurā viņa parādīja savu silto, cilvēcisko un nedaudz humoristisko pusi.
4. Interesanti fakti:
• Sportiskais fons: Jaunībā Lilita bija ļoti aktīva – viņa nodarbojās ar daiļslidošanu un vieglatlētiku, kas viņai palīdzēja saglabāt izcilu stāju un fizisko formu uz skatuves līdz sirmam vecumam.
• Dzelzs disciplīna: Viņa bija slavena ar savu darba ētiku. Pat vecumdienās viņa nekad neatļāvās ierasties uz mēģinājumu nesagatavojusies vai pavirši izskatīties.
• Lilitas Bērziņas balva: Par godu aktrisei 1987. gadā tika nodibināta īpaša balva, ko katru gadu pasniedz Latvijas aktrisei par izciliem, spilgtiem darbiem teātra mākslā. (Starp citu, šo balvu ir saņēmusi arī iepriekš pieminētā Lāsma Kugrēna).
5. Liktenīgā sieviete un māte
Viņas privātā dzīve bija cieši saistīta ar teātri. Viņa bija precējusies ar aktieri Jāni Priedi, un viņu meita Lolita Priede arī kļuva par teātra zinātnieci. Bērziņa prata apvienot "teātra karalienes" statusu ar ļoti vienkāršu un rūpīgu mātes un vēlāk vecmāmiņas lomu dzīvē. ">
Lilita Bērziņa nimi on kirjutatud Eesti teatri ajalukku kuldsete tähtedega. Ta oli Dailes teatri primadonna, Eduards Smiļģise muusa ja näitleja, kelle isiksus ja talent määratlesid terve ajastu.
1. Dailes teatri sümbol
Lilita Bērziņa tuli Dailes teatrisse selle algusaastatel (1922. aastal) ja jäi sellele lavale truuks kuni oma elu lõpuni. Ta oli Smiļģise "ideaalne näitleja" - plastiline, ilus ja suure sisemise jõuga. Tema kuulsaim ja ikoonilisem roll oli Spīdola Rainise näidendis
"Tuli ja öö".
2. Pseudonüüm ja identiteet
Tema õige nimi oli Liliāne Bērziņa. Nime "Lilita" valis talle ise Eduards Smiļģis, leides, et see kõlab laval paremini ja sobib tema kujule.
3. Emīli vanaema
Kaasaegsetele põlvkondadele, kes pole Lilita Bērziņat teatrilaval näinud, on ta kõige paremini tuntud kui Emīli vanaema kultusfilmis "Emīli pahandused" (1985). See oli üks tema viimaseid rolle, kus ta näitas oma sooja, inimlikku ja veidi humoorikat külge.
4. Huvitavad faktid:
• Sportlik taust: Noores eas oli Lilita väga aktiivne – ta tegeles iluuisutamise ja kergejõustikuga, mis aitas tal säilitada suurepärase kehahoiaku ja füüsilise vormi laval kuni kõrge vanuseni.
• Rauast distsipliin: Ta oli tuntud oma tööeetika poolest. Isegi vanaduses ei lubanud ta end kunagi proovi tulla ettevalmistamata või hooletult välja näha.
• Lilita Bērziņa auhind: Näitleja auks loodi 1987. aastal eriauhind, mida antakse igal aastal Eesti näitlejale silmapaistvate, säravate tööde eest teatrikunstis. (Muide, selle auhinna on saanud ka varem mainitud Lāsma Kugrēna).
5. Saatuslik naine ja ema
Tema eraelu oli tihedalt seotud teatriga. Ta oli abielus näitleja Jānis Priedega ja nende tütar Lolita Priede sai samuti teatrikunstnikuks. Bērziņa oskas ühendada "teatri kuninganna" staatuse väga lihtsa ja hooliva ema ning hiljem vanaema rolliga elus.